Sotsiaalmeedia
2017. aastal oli Facebookis 2 miljardit aktiivset kasutajat. Kui Facebook oleks riik, oleks tegemist maailma suurima riigiga, kus elaks rohkem inimesi kui Hiinas, USA-s, Venemaal ja Mehhikos kokku. Sinna sisse logides astume rahvaste paabelisse, kus ?he kliki kaugusel on maailma rikkad ja m?jukad, kuid samamoodi petturid, m?rvarid ja Ladina-Ameerika narkoparunid. Facebook p??ab luua illusiooni, et sinna sisse loginuna oleme ?mbritsetud pereliikmetest, s?pradest ja kohalikust kogukonnast, kuid see on lihtsalt n?iline seebimull, mis esimesel kokkupuutel m?ne terava esemega vaikse popsatusega olematuks muutub.
Seejuures ma ei v?ida, et Facebook oleks kahjulik n?htus. See on h?lbustanud leida kadunud lapsi ning aidanud h?dasolijaid. ?hest spontaansest postitusest kellegi seinal on kasvanud v?lja p?nevaid projekte, mis on muutnud maailma paremaks paigaks. Facebook on lihtsalt t??riist – nagu ?veitsi armee nuga, mis aitab p?stitatud eesm?rke saavutada.
Muidugi on siinkohal oluline m?ista, et Facebook ei ole ainuke sotsiaalmeedia kanal. Ta on lihtsalt suurim ja ?ks tuntumatest, kuid erinevaid kohti, kus s?pradega suhelda ja maailmaga sotsialiseeruda, on tegelikult l?pmatu hulk. Eesti koolinoorte hulgas on populaarsed n?iteks Instagram, YouTube ja Snapchat, t?iskasvanud kasutavad lisaks Facebookile ka LinkedIn'i ja Twitteri v?rgustikke.
Tegelikult ongi sotsiaalmeedia paljudele interneti s?non??miks. Seega, k?ik need teemad, mis j?rgnevates peat?kkides k?sitlust leiavad, on ?hel v?i teisel viisil seotud. N?nda oleks ehk esmalt m?istlik selgitada, mis on tavalise veebilehek?lje ja sotsiaalmeediakeskkonna erinevused.
Tavaline veebileht (selle kohta kasutatakse tihti ka v?ljendit Web 1.0) on ?ldjuhul pigem staatiline. Seal esitatud info on ?he (v?i paari) inimese poolt lisatud ja ainult nemad saavad seda muuta. ?lesehitus on lehel selline, et iga ?ksik k?lastaja saab sisu tarbida. N?iteks m?nd e-poe lehte vaadates v?i Delfist uudiseid lugedes ei ole ju absoluutselt oluline, kas ka sinu s?brad k?lastavad neid lehti v?i mitte – informatsioon sellest ei muutu. Sotsiaalmeedia keskkond (see m?stiline Web 2.0) on d?naamiline, sisu loovad ja tarbivad selle kasutajad. Sotsiaalmeediakanal ei saa toimida ainult ?he kasutaja baasil – ilma v?rgustikuta puuduks sel ?ksikkasutaja jaoks v??rtus. Ma v?in teha t?pselt samasuguse funktsionaalsusega lehe nagu Facebook, kuid ilma suure hulga kasutajateta oleks tegu ??rmiselt igava ja m?ttetu lehega. Suurtel v?rgustikel nagu Facebook, Instagram jt on k?llaltki monopoolne seisund – nende kasutajate baas on niiv?rd suur, et iga lisanduv kasutaja leiab sealt kohe s?pru ja tuttavaid, kelle v?rgustikuga liituda.
Selle ?le, kas sotsiaalmeedia kontot peaks omama v?i mitte, v?ib vaielda sama tuliselt ja pikalt kui poliitika v?i lastekasvatusmeetodite osas. Levinuimad pooltargumendid m?ne sotsiaalkanaliga liitumiseks on tavaliselt j?rgmised: s?prade tegemistega kursis olemine, sarnaste huvidega (v?i muredega) inimeste leidmine ning meelelahutuslik komponent. Vastuargumentideks on ?ldjuhul m?ttetu ajakulu, privaatsuse v?henemine, aktiivse virtuaalse suhtlemise j?rgi vajaduse puudumine ning muidugi erinevad sotsiaalmeedia kasutamisega seotud ohud.
Kuna sotsiaalmeedia kasutamisega kaasnevate igap?evaste ohtudega – millega iga kasutaja silmitsi v?ib seista – saab tutvuda j?rgnevates peat?kkides, annaksin siinkohal v?ikese ?levaate k?ige populaarsematest sotsiaalmeediakanalitest Eestis.
Facebook pikemat tutvustamist ei vaja – tegu on kohaga, kus saab jagada s?prade v?i terve maailmaga igasugust infot: tekstid, lingid, fotod, videod jne. Facebook Messenger on muutunud ?heks enamkasutatavaks suhtluskanaliks ning hiljuti l?i Facebook eraldi rakenduse Messenger inimestele, kes Facebooki kontot luua ei taha, kuid kel on vaja osaleda Facebooki grupivestlustes. Ametlikult on Facebooki lubatud konto teha alates 13. eluaastast ja kui konto teeb noorem laps, valitakse varasem s?nniaasta. Selles peitub ka p?ris suur oht, kuna tihti valitakse vanus, mis n?itab kasutajat t?isealisena ning Facebook ei oska automaatselt rakendada lastele m?eldud privaatsuss?tteid.
YouTube
Kuigi paljude jaoks asendab YouTube telekanaleid, on siiski tegu sotsiaalmeediakanaliga, kus enamik sisust on kasutajate loodud. Lisaks videote ?leslaadimisele on v?imalik teha erinevaid loendeid videotest, neid avalikult oma kontol jagada, kommenteerida ja hinnata. J?rjest populaarsem funktsionaalsus on ka otse?lekande (live-feed) v?imalus. YouTube on seotud kasutaja Google’i kontoga, milles samamoodi on ametlik vanusepiir 13 aastat. Siin tekib aga loogiline konflikt, kuna paljud lapsed saavad omale nutitelefoni kooli minnes ja turvalisem on teha lapsele eraldi konto (vanemate kontoga telefoni sidudes saab laps teha ka vanemate krediitkaardiga Play poest oste).
Instagram on eelk?ige piltide jagamiseks m?eldud sotsiaalmeediakanal ning tegelikult kuulub ka see Facebookile. Kasutajad saavad jagada pilte, albumeid v?i l?hikesi videoklippe. Algusaegadel tagas Instagramile kiire populaarsuse v?imalus lisada fotodele filtreid ja muuta need p?nevamaks. Instagrami erip?ra on see, et kontot luues m??rab kasutaja, kas tegu on avaliku v?i privaatse kontoga ja ?ksikutel postitustel erinevaid privaatsuss?tteid kasutada ei saa. Kontot saab k?ll hiljem kas avalikuks v?i privaatseks muuta. Kuni konto on avalik, saab iga?ks sind j?lgida (follow), samal ajal kui privaatse konto puhul v?ib kasutaja ise otsustada, keda oma piltidele ligi lubada ja keda mitte. Kontot on lubatud teha alates 13. eluaastast.
Snapchat
Populaarne suhtlusv?rgustik koolinoorte seas. Algselt pakuti Snapchatis v?imalust saata pilts?numeid, mis p?rast avamist 15 sekundi jooksul kustusid. Lisaks on seal v?imalik fotodele teha p?nevaid t?iendusi: erinevaid looman?gusid ja muud taolist. Snapchati suurim m??t on see, et kasutaja teab alati, kas s?numi saaja on saadud s?numi enda jaoks salvestanud v?i kustutanud. T?epoolest, s?steemisiseselt salvestades j??b m?rge ja programm annab teada, kui s?numist on tehtud ekraanipilt (screenshot), kuid alati on v?imalik ekraani salvestada teise seadmega ning sellest ei j?? maha ?htegi j?lge. Kontot on lubatud teha alates 13. eluaastast.
Koht, kus on v?imalik ?les laadida isiklikke albumeid erinevate piltidega – see on suurep?rane v?imalus n?iteks inimestele, kes tegelevad k?sit??, fotograafia, moe v?i m?ne muu alaga, kus visuaal on oluline inspiratsiooniallikas v?i turundusmaterjal. Kontot on lubatud teha alates 13. eluaastast.
T?nu USA presidendile Donald Trumpile on t?naseks k?llap iga?ks v?hemalt korra seda nime kuulnud. Algselt oli tegu lehega, kus sai saata ainult 144 t?hem?rgi pikkuseid l?his?numeid. N??d on funktsionaalsust t?iendatud ning jagada saab fotosid ja linke, kuid p?hiline s?uts on ikkagi 1–2 l?hilauset koos teemaviitega (ingl hashtag – n?iteks #turvaline-internet). Twitter on olnud kasulik just suurte kriiside v?i sotsiaalsete liikumiste korral, kuna teemaviidete s?steem annab v?imaluse laiemaks avalikuks diskussiooniks. Kontot on lubatud teha alates 13. eluaastast.
Pigem t??alane suhtlusv?rgustik, kuhu saab ?les panna enda CV, k?sida s?pradelt ja kolleegidelt soovitusi oma oskuste kohta ning jagada ka postitusi. Viimasel ajal liigub LinkedIn j?udsalt ka t??vahenduse valdkonda ja Eestiski on juba p?ris palju firmasid, kes peavad LinkedIni ?heks olulisemaks v?rbamiskanaliks. Kontot on lubatud teha alates 16. eluaastast.
Kokkuv?tvalt v?ib t?deda, et ametlikult ei tohiks laps ?htegi sotsiaalmeedia kontot omada enne 13. s?nnip?eva. Reaalsus on muidugi teine – t?drukud hakkavad sotsiaalmeediat aktiivsemalt kasutama 3.–4. klassis ja poisid 5.–6. klassis. See on muidugi pere otsus, kas lubada lastel avada kontod enne lubatud iga v?i mitte, kuid kindlasti tasub j?lgida, et laps ei paneks oma s?nniaastaks liiga vale numbrit. Paljudes keskkondades on alaealiste jaoks loodud eraldi privaatsuss?tted, kuid need toimivad vaid juhul, kui kasutaja vanus on v?imalikult korrektne.
EU Kids Online'i uuringu j?rgi omavad 22% 9–10-aastastest ja 53% 11–12- aastastest lastest kontot Facebookis.1
Данный текст является ознакомительным фрагментом.